[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

naast : naastu : naastu 'kaunistav, tugevdav v kinnitav kilbike, nupuke v plaadike'
◊ nastik
← alggermaani *nastō, *nastⁱjō
algskandinaavia *nastu, *nastiju
gotlandi nast 'kinnitusnõel'
vanaislandi nest 'nõel, pannal, sõlg'
norra neste 'pannal, sõlg, haak'
● soome nasta 'rõhknael; naast, nael, tihvt; nupp'; mrd 'sõlg; kinga paelaaugu metallääris; rihma hoidev nahkaas'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. nastik on tuletis murdelisest tüvevariandist nast.

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

nagli : nagli : naglit 'naelik, naelking'
← saksa Nagelschuh 'naelking'
Laenatud on vaid saksa liitsõna (Nagel 'nael' + Schuh 'king') esikomponent. Varem on laenatud selle saksa tüve germaani vaste, nael. Arvatavasti on sõna alguses esinenud vaid mitmuses (naglid), hiljem on selle kõrvale moodustatud ainsuse vorm.

nakk : naki : nakki 'koonilise peaga nael; väike (sala)kinnituspulk; vistrik'; mrd 'varn'
◊ nakerjas, nakitsema
● ? soome van srmt nakata 'täkkida, kopsida, toksida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naksama ja näkkama. Tehnikatermini tähendus 'koonilise peaga nael' on sõnale antud kirjakeeles.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

polt : poldi : polti 'pea ja keermestatud otsaga varb millegi kinnitamiseks mutri abil'
← alamsaksa bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks; ahel, jalaraud'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd poltti 'polt, suur nael; kumer raud, mille otsad on löödud puitu'.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
← alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
● soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
○ tiht, tihv, tiuht
← alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
← saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
← rootsi tull 'tull'
← alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.