[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.

naaber : naabri : naabrit 'isik, pere vms teise kõrvuti, lähestikku elava v asuva isiku, pere vms suhtes'
← alamsaksa naber 'naaber'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi nābär 'naaber'.