[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

melu : melu : melu 'lärm, kära; õiendamine'
← soome melu 'müra; kära, lärm; möll'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma 'käratsema', kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
◊ mögisema
● liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

praaseldama : praaseldada : praaseldan 'prassima'
Võib olla prassima tüve variant, mida on võinud mõjutada alamsaksa prasselen 'pidevat müra, kära tekitama, kolistama, lärmama', saksa prasseln 'ragisema, pragisema, rabisema', rootsi prassla 'krabistama; sahisema, kahisema', van srmt brassel 'raksatus, ragin, mürin; lärm, kära, müra'. Teiselt poolt on võinud mõjutada murretes levinud vene laenud pra(a)snik 'pidu, püha', prasnitama 'pidutsema' (← vene prázdnik 'pidu; püha', prázdničat’ 'pidutsema; logelema'). Murretes on ka variandid praseldama, prasseldama.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.