[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahk : kahu : kahku 'tasane kõbin v kahin, vaevukuuldav müra'; mrd 'sosin'
● ? Aunuse karjala kahkuttoa 'köhida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kihk.

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
● vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

krigisema : krigiseda : krigisen 'kõrget teravat müra andma v tekitama' rigisema

kära : kära : kära 'müra, ragin, kolin; vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine'
● Võib olla sama tüvi mis sõnas kärisema ja/või kärkima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd kärhäkkä 'pahur, tige' ja Aunuse karjala kärhie 'pahur, tige'. Lähedane tüvi on nt kärts.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

melu : melu : melu 'lärm, kära; õiendamine'
← soome melu 'müra; kära, lärm; möll'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma 'käratsema', kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
◊ mögisema
● liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

mügisema : mügiseda : mügisen 'summutatud kinnisui häälitsust kuuldavale laskma, pomisema; podisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, müha, müra, möga.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
◊ mühisema
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

mürakas : müraka : mürakat '(maailmatu) suur, kogukas; suur, kogukas ese v olend' müra

mürgel : mürgli : mürglit 'möll, märul'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas müra.

mürisema : müriseda : mürisen 'erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärast) segu kuuldavale laskma, selle saatel liikuma, käima, töötama vm' müra

mürsk : mürsu : mürsku 'suurtüki- v miinipildujarauast väljatulistatav lõhkekeha'
Tehistüvi tõenäoliselt Vabadussõja ajast. Impulss-sõnad on olnud müra ja võib-olla ka soome myrsky 'torm'. Vt ka mürsik.

mürts : mürtsu : mürtsu 'millegi raske kukkumisel, põrkamisel v löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra; mürgel, mürgeldamine, möll; vali, mürgeldav, äge'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müra, lurts, turtsuma. Vt ka mürsik.

müts2 : mütsu : mütsu 'vastu suhteliselt pehmet pinda kukkumisest, põrkamisest v löömisest tekkiv lühike kõlatu müra'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, mätsima, mütt.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

paukuma : paukuda : paugun 'valju lühikest ja teravat müra kuuldavale laskma'
● liivi poukõ 'otsa saada, kärvata; paugutada; lõhkeda, praguneda'
vadja paukkaa 'paukuda, raksuda'
soome paukkua 'paukuda; mürtsuda'
isuri paukkaa 'paukuda; mürtsuda'
Aunuse karjala paugua 'müristada, mürtsuda'
lüüdi paukine̮h, paukune̮h 'paukumine'
vepsa poukta 'praksuda, paugutada, paukuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pauk, paok 'pauk' (← pauk).

praaseldama : praaseldada : praaseldan 'prassima'
Võib olla prassima tüve variant, mida on võinud mõjutada alamsaksa prasselen 'pidevat müra, kära tekitama, kolistama, lärmama', saksa prasseln 'ragisema, pragisema, rabisema', rootsi prassla 'krabistama; sahisema, kahisema', van srmt brassel 'raksatus, ragin, mürin; lärm, kära, müra'. Teiselt poolt on võinud mõjutada murretes levinud vene laenud pra(a)snik 'pidu, püha', prasnitama 'pidutsema' (← vene prázdnik 'pidu; püha', prázdničat’ 'pidutsema; logelema'). Murretes on ka variandid praseldama, prasseldama.

prauhti 'tugeva müra, kärgatuse, raksatusega; järsult, äkitselt, kiiresti, kohe' prahvama

prõmmima : prõmmida : prõmmin 'tugevasti ja müra tekitavalt taguma; valjuhäälselt riidlema' prõmatama

põntsuma : põntsuda : põntsun 'löögist v kukkumisest müra tekitama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, ponts, võntsuma.

põrama : põrada : põran 'pidevat monotoonset (vibreerivat) heli v müra tekitama, kõmama'; mrd 'riidlema, pragama' porisema

rigisema : rigiseda : rigisen 'kõrget teravat müra andma v tekitama'
◊ krigisema, prigisema, riga-
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ragisema, rogisema, rägisema, rögisema, kigisema, nigisema.

solisema : soliseda : solisen 'heli tekitades voolama, liikuma'
○ lõunaeesti tsolisema
● liivi tšolīņţõ 'suliseda, pladiseda; vestelda, lobiseda', šolā 'hääl, heli, müra'
vadja šolata, šolisa 'soliseda, vuliseda'
soome solista 'soliseda'
isuri šolissa, ťš́olissa 'soliseda'
Aunuse karjala šolišta 'vuliseda, soliseda; loksuda'
lüüdi šolišta 'soliseda'
vepsa šole͔ita 'soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, silisema, kolama, sorama, solksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷa 'solistama, pladistama, voogama' ja läti mrd čollāties 'solistama, pladistama'.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

taust : tausta : tausta 'taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, müra vms'; piltl 'ümbrus, keskkond, põhjus, ajend, päritolu'
← soome tausta 'tagakülg, tagapool; pahupool; tagune; taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, saade; ümbrus, keskkond, põhjus, ajend'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on taga tüve tuletis.

võrama : võrada : võran 'mitte väga valju põrisevat heli või müra tekitama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, porisema ja vurama.

ürisema : üriseda : ürisen 'urisema, jõrisema'
○ lõunaeesti hürisemä, hürrämä
◊ üratama
● soome hyristä 'vuriseda; ümiseda; nurruda'
Aunuse karjala hürištä 'vuriseda; sumiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, müra, urisema, õrisema, örisema ja ümisema.