[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
○ lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
? ← alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
● vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

kuurits : kuuritsa : kuuritsat 'põhja mööda veetav kalapüünis'
← vene kúrica 'kalapüünis'

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

libisema : libiseda : libisen 'mööda siledat, libedat v veerjat pinda liikuma; kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma' libe

luhvama : luhvata : luhvan 'purjekat tuulde pöörama; (purjeka kohta:) tuulde pöörduma'
← inglise luff 'luhvama'
← rootsi luffa 'püüdma loovides takistada teist purjekat mööda minemast'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, loovima.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
◊ lävi
● liivi le’b, le’bbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

mõõn : mõõna : mõõna 'veetaseme perioodilise langusega iseloomustuv (mere)loodete faas; langusperiood, madalseis' mööda

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

möönma : möönda : möönan '(järele andes) tunnistama, nõustuma'
← soome myöntää 'nõustuda, möönda; anda, lubada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis mööda tüvest.

oim : oimu : oimu 'kõrva, kulmu ja pealae vaheline pea osa, meelekoht; aru, mõistus, taip'
◊ oimetu
● liivi uīm 'mõistus, aru'
soome mrd oimo sõnas oimolla(an), oimossa 'mõistuse juures'
Võib olla sama uurali tüve variant, mis võib olla sõnas õevane. Teisalt on arvatud, et sõna vaste võib olla nt soome ohimo 'meelekoht, oim'. See võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas õhuke või tüvest, mille vaste on soome ohi 'mööda, möödas, läbi'. Eesti keelest on laenatud läti vuimāt, vuimīt 'märkama, tundma, aimama'.

pidi 'mööda, mingi maa-ala, ruumi piires v ulatuses; millegi külge kinnitatuna; millegi põhjal' pidama

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
● liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
◊ sillutama
← balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
● liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

slikerdama : slikerdada : slikerdan 'mingist tegevusest kavaldades mööda hiilima'
○ likerdama
← saksa schlickern 'libe olema, läbi lipsama, pugema'

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
◊ telik
← alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
● soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

veetma : veeta : veedan 'mööda saatma'
← soome viettää 'veeta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on viima tüve tuletis, mille ajalooline vaste on viitma. Laenatud on ka teine sama tüve tuletis, veetlema.

vihvatama : vihvatada : vihvatan 'sähvatama; korraks mööda v läbi vihisema'
◊ viuhti
● soome viuhua 'vihiseda, vuhiseda'
isuri viuhkada 'lehvida'; viuhuttaa 'vehkida, lehvitada'
Aunuse karjala viuhkata 'vehkida, lehvitada, viibata; vilksatada'
lüüdi viuhhada 'kõikuda'; viuhaitta 'lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihvatama, nihvama ja sihvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas viuhti.

väil : väila : väila 'läbisõidutee ühest ookeanist teise; suur kesklinnast mööda viiv liiklustee'
← soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud tüve väin vasteks.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
◊ üldine, üldse, üli-, üllitama
● liivi i’ļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi’ 'peale'
eenetsi ńi’ 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.

ümmardama : ümmardada : ümmardan 'teenijannaks olema' ümber
● soome ymmärtää 'mõista, aru saada; taibata, ära näha; käsitada'
isuri ümmärtää 'mõista, aru saada'; Hevaha ümmäröz 'mälu'
Aunuse karjala ümmärdiä 'ringi(ga) minema; lipitsema, pugema'
lüüdi ümbärtta 'ringi(ga) minema'
vepsa ümbärta 'ringi(ga) minema, mööda minema'