[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

melu : melu : melu 'lärm, kära; õiendamine'
← soome melu 'müra; kära, lärm; möll'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma 'käratsema', kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

märul : märuli : märulit 'mürgel, möll, lärm' märatsema

möll : mölli : mölli 'puderjas v körtjas mass; liiva ja savi vahepealse terasuurusega purdsete'
● soome mrd mölly 'leiva ja (hapu)piima pudi, saia ja piima, kohvi v suhkruvee pudi'
Läänemeresoome tüvi.

mürgel : mürgli : mürglit 'möll, märul'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas müra.

mürts : mürtsu : mürtsu 'millegi raske kukkumisel, põrkamisel v löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra; mürgel, mürgeldamine, möll; vali, mürgeldav, äge'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müra, lurts, turtsuma. Vt ka mürsik.

pulm : pulma : pulma 'abielu sõlmimise pidu; loomade paaritumisaeg, eriti selleaegne isaste kogunemine emaslooma juurde'
● vadja pulma 'pulm'
isuri pulmad (mitm) 'pulm'
On arvatud, et soome pulma 'raske küsimus; raskus; kimbatus' võib olla sama tüve vaste, kui algtähendus on olnud 'lärm, kisa; möll'. Sel juhul on mõeldav hilisem tähenduste areng eri suundades: eesti keeles 'rõõmuhõise, -hüüe' > 'pulmahõise, -hüüe' > 'pulm', soome keeles aga 'hädakisa, kurtmine' > 'raskus, kimbatus'.

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
◊ tormutama
← alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.

tramburai : tramburai : tramburaid 'mürgel, möll; madin'
Tõenäoliselt moodustatud trampima tüvest saksapärase liitelaadse elemendiga -rai. Mõjutanud võib olla ka vene trambovát’ '(kinni) tampima, rammima'. Ei ole usutav, et sõna oleks otseselt saksa keelest laenatud, sest saksa kõnek Tramperei 'matk, rännak' ei sobi tähenduslikult.