[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammuma : ammuda : ammun (veise, ka muude veislaste häälitsemise kohta)
● vadja ammua 'ammuda'
soome ammua 'ammuda; röökida, möirata'
karjala ammuo 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt handi ŏmĭj- 'ammuma; helisema (kirikukell)'.

karjuma : karjuda : karjun 'valju häält kuuldavale tooma; kõva häälega rääkima v hüüdma; kurtma'
● soome karjua 'karjuda, röökida, möirata'
karjala karjuo 'karjuda, röökida, möirata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi gori̮ni̮ '(täiest kõrist) naerma', komi gorzi̮ni̮ 'karjuma, röökima; möirgama; oigama; huiklema'.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

mõurama : mõurata : mõuran 'möirgama, jõurama'
● Salatsi liivi mour 'möirata, ammuda'
soome mouruta 'kräunuda; vinguda; uriseda'
karjala mouruta 'kräunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jaurama, möirgama.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

möirgama : möirata : möirgan 'väga valjusti, tumedalt ning jõuliselt häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama, kirderannikumurrete sõnas möürämä, mille vasted on soome möyrytä 'möirata; ulguda; müriseda; kohiseda', karjala möyrytä 'kobrutada, mässata; materdada; vihane olla'.

möla : möla : möla 'rohkesõnaline, kuid sisutu jutt, loba'
◊ mölisema
● vadja mölisä 'möliseda, joriseda, (häälekalt) nutta; lobiseda, ladrata'
soome möly 'möirgamine, röökimine, kisa-kära'
isuri mölissä 'kisada, lärmata; möirata'
Aunuse karjala möľäittiä, mölöstiä 'kisada'
lüüdi mölö 'nutja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, möga, mörisema.

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
● vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

porisema : poriseda : porisen 'rahulolematult, pahuralt lausuma, torisema; põrisema'
◊ porr,porrama,põrama,põruma
● liivi borātõ 'müristada', bõrīksõ 'pomiseda, mõmiseda'
vadja borisa 'poriseda, toriseda', börätä 'möirata; ammuda', bõrisa 'piriseda, sumiseda; põriseda'
soome porista 'podiseda; soliseda; pomiseda'
karjala porissa 'soliseda; lobiseda'
lüüdi poro- liitsõnas porokel 'aisakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, pirisema, purisema, norisema, pobisema, pomisema, posima, põrkama, võrama. Vt ka pori, põrk, põrpima.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.