[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kink2 : kingi : kinki 'tähelepanuavaldusena v vastutasuta antud ese, vara vms'
← alamsaksa schenke 'kinkimine; (tervitus)kink, and; tervituspidu; kõrts, võõrastemaja; teatud mõõtühik'
Samatüveline tegusõna kinkima on samuti alamsaksa laen, ← alamsaksa schenken 'kinkima, andma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'jõuluvana, jõulukinkide andja'.

kortel : kortli : kortlit 'endisaegne vedelike mõõtühik: veerand toopi; endisaegne pikkusühik: veerand küünart'
○ kolter, korter, kortser
← alamsaksa quartēr 'veerand'
Samast allikast on laenatud ka korter.

kämmal : kämbla : kämmalt 'labakäsi, käelaba, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni; käelaba laius'
● vadja tšämmäl 'pihk; labakäsi; kämmal, käelaba laius'
soome kämmen 'kämmal; käsi; käpp'
isuri kämmen 'kämmal; pihk'
Aunuse karjala kämmen 'kämmal; pihk'
lüüdi kämmeń 'kämmal; pihk'
vepsa kämen 'kämmal; pihk'
? Inari saami kiämád 'kämmal, kämblalaius'
? handi kömən liitsõnas kömən-kăγə̑r 'pihk, kahe kämbla laiune mõõtühik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Inari saami vaste võib olla soome laen.

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
← alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
● vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

määr2 : määra : määra 'hulk, kogus; määratud hulk, tariif, norm; mõõt, piir'
← vanavene měra 'mõõt, määr'
● liivi mǟr 'mõõt'
vadja määrä 'mõõt(ühik); määr'
soome määrä 'hulk, kogus, määr; mõõt, piir'
isuri määrä 'hulk, määr'
Aunuse karjala miärü 'mõõt; mõõdupuu'
lüüdi miär 'mõõt'
vepsa mär 'mõõt (puistaine mahuühik, mõõdunõu)'

peeker : peekri : peekrit 'pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu'
← alamsaksa beker 'peeker, tops; mõõtühik'

setvert : setverdi : setverti 'endisaegne mõõtühik, mahumõõduna 8 setverikku'
← vene čétvert’ 'neljandik, veerand; setvert, endine vene õõnesmõõt; tsett, vene tündrimaa'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, setverik.

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

toop : toobi : toopi 'suurem silindriline kõrvaga nõu vee tõstmiseks ja millegi joomiseks; endisaegne peamiselt vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l)'
← alamsaksa stōp '(jalata, ülalt laienev) peeker; teatud mõõtühik'
Eesti keelest on laenatud vadja tooppi 'toop'.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'