[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

aam : aami : aami 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
alamsaksa am(e) 'veini, harvem õlle mõõt'

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

külimit : külimitu : külimittu 'ümmarguse v ovaalse kerega külvi- ja mõõduriist'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast külvimõõt, külvama ja mõõt. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķulmis, baltisaksa Külmet 'külimit' ja eestirootsi kilmǝt 'külimit'.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

mõõtma : mõõta : mõõdan 'ühe suuruse suhet teise, ühikuks võetud suurusesse määrama; teatud määra järgi andma v jagama; arvustavalt, hindavalt silmitsema'
vadja mõõttaa 'mõõta'
Tõenäoliselt tuletis sõnast mõõt. On peetud eraldi germaani laenuks, kuid häälikuliselt sobivat vana germaani tegusõna ei ole teada, germaani tegusõnas on lühike vokaal: alggermaani *metan-. See tegusõnatüvi on laenatud sõnas mõtlema. On peetud ka nooremaks, alamsaksa laenuks, ← alamsaksa meten 'mõõtma'.

määr2 : määra : määra 'hulk, kogus; määratud hulk, tariif, norm; mõõt, piir'
vanavene měra 'mõõt, määr'
liivi mǟr 'mõõt'
vadja määrä 'mõõt(ühik); määr'
soome määrä 'hulk, kogus, määr; mõõt, piir'
isuri määrä 'hulk, määr'
Aunuse karjala miärü 'mõõt; mõõdupuu'
lüüdi miär 'mõõt'
vepsa mär 'mõõt (puistaine mahuühik, mõõdunõu)'

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

sein : seina : seina 'hoone püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet; pinnavormi v muldrajatise järsult püstine nõlv; õõneselundi, anuma vm eseme õõnsust ümbritsev pind'; mrd 'kangamõõt'
lõunaeesti sain
balti
leedu siena 'sein, piir'
läti siena 'sein; külg'
liivi sāina 'sein'
vadja seinä 'sein'
soome seinä 'sein'
isuri seinä 'sein; lõimelõnga mõõt'
Aunuse karjala seińü 'sein; kanga, lõimelõnga mõõt'
lüüdi šeiń, šein, sein(e͔) 'sein'
vepsa sii̯n 'sein; kangamõõt'

süli : süle : süle 'rüpp'
süld
liivi siļ, ļ 'süli; süld'
vadja süli 'süld; süli'
soome syli 'süli; süld'
isuri süli 'süli; süld'
Aunuse karjala süli 'süld'
lüüdi šülü, süli 'süld'
vepsa süľ 'süli; süld'
saami salla 'süli; süld'
ersa seľ 'süld'
mokša śeľ 'süld'
mari šülö 'süld'
udmurdi sul, mrd si̮l 'süld'
komi si̮l 'süld'
handi lä̆l 'süld'
mansi tal 'süld'
ungari öl 'süli; süld'
neenetsi ťíb́a 'süld'
eenetsi tīe, ťibe 'süld'
nganassaani ťīmi 'süld'
sölkupi 'süld'
matori timä 'mõõt'
Uurali tüvi. süli on ka eesti keeles tähendanud mõõtühikut. süld on vana nimetavaks üldistunud osastavavorm.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur