[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liitma : liita : liidan 'ühendama; summat leidma, kokku arvutama' ligi
● vadja liittää 'liita; lisada'
soome liittää 'ühendada, liita, kinnitada; seostada; lisada'
isuri liitto- liitsõnas liittopiirakka 'mõrsja kodus enne pulmi peetav sündmus'
Aunuse karjala liitteä 'lisada, jätkata'
lüüdi līttada 'ühendada'

minia : minia : miniat 'poja naine'
● liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi mē, mī 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

mõrsja : mõrsja : mõrsjat 'pruut'
← balti
leedu marti 'mõrsja, noorik; minia; käli'
läti mārša 'vennanaine'
preisi martin 'mõrsja'
● soome morsian 'mõrsja, kihlatu'
isuri morssia 'mõrsja, kihlatu'
karjala morsien 'noorik'
vepsa muŕźei 'noorik, noor abielunaine; minia, vennanaine, mehe vennanaine'

pruut : pruudi : pruuti 'peatselt abielluv naine; mõrsja'
○ ruut
← alamsaksa brūt 'pruut; (ka) seaduslik naine'

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
● liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

sulane : sulase : sulast 'palga eest töötav meessoost maatööline; teener, abiline; kuulekas käsilane'
● liivi su’lli 'teener'
vadja sulhanõ, sulhojainõ 'peigmees'
soome sulhanen 'peigmees'
isuri sulhain 'noor abielus mees'
Aunuse karjala sulhaine 'peigmees'
lüüdi sulhaine̮ 'peigmees'
Võib olla tuletis sula tüvest. On arvatud, et eesti ja liivi vaste tähenduses võib kajastuda mõrsja väärtuse tasumine (peig)mehe tööga äia kodus. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sulainis 'teenija, teener'.

sõsar : sõsara : sõsarat 'õde'
← balti *sesor
leedu sesuo 'õde'
● liivi sõzār 'õde'
vadja sõzar 'õde; mõrsja'
soome sisar 'õde'
isuri siar, sizar 'õde'
Aunuse karjala sizär 'õde'
lüüdi sizar 'õde'
vepsa sizaŕ 'õde'
Samast allikast võib olla laenatud mari šə̑žar 'noorem õde; onu-, täditütar, nõos v nõo tütar'. Vt ka sõtse.

veimed : veimede : veimi (mitm) 'mõrsja kingid pulmalistele; kaasavaraks saadud tarbeesemed'
← alamsaksa wedem(e), weme 'and, annetus'
Teisalt on arvatud, et tuletis viima tüvest.