[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

aitama : aidata : aitan 'abiks olema; tarvilikku mõju v toimet avaldama; piisama' abi

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

joovikas : joovika : joovikat 'sinikas (Vaccinium uliginosum)'
liivi jūoipki, jūoimkki 'sinikas'
vadja joomukas 'sinikas'
soome mrd juovukka, juolukka, juomukka 'sinikas'
isuri joomukka 'sinikas'
Aunuse karjala juomoi 'sinikas'
lüüdi ďuomoi 'sinikas'
? vepsa jonikaine 'sinikas'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest (väidetavalt on marjadel joovastav mõju).

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kaits(e)ma : kaitsta ~ kaitseda : kaitsen 'kallaletungi, ohtu tõrjuma; kahjuliku tegevuse v mõju vastu toimima; varjama; kellegi v millegi eest seisma'
liivi kaitsõ 'karja hoida, karjatada; kaitsta'
vadja kaittsaa 'karja hoida, karjatada'
soome kaita, kaitsea 'hoida, varjata; karja hoida, karjatada; valvata, jälgida'
Aunuse karjala kaita 'kaitsta; peletada (kärbseid, sääski)'
vepsa kaita 'kaitsta; säilitada; valvata, jälgida'
On arvatud, et tuletis kaema tüvest.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

tõht : tõhu : tõhtu 'mõju(sus)' tõhus

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
kirderanniku tehus
tõht
soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *dheh1tos või mõni teine tüve *dheh1- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .

tähtis : tähtsa : tähtsat 'oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms poolest esile tõusev, millelegi mõju avaldav, määrav; kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas' täht

tänama : tänada : tänan 'teenest, abist vms sugenevat heameelt väljendama v avaldama'
lõunaeesti tehnämä
liivi tiennõ 'tänada'
vadja tenata 'tänada'
soome tenho 'veetlus, võlu; lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
karjala rhvl tehno 'lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *þenχwō-, mille vaste on gooti þeihvō 'pikne', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur