[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
● liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

meenuma : meenuda : meenun 'meelde, mõttesse tulema, mälus elustuma'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-keelendiks on võinud olla meelde tulema ja ladina mēns 'mõtlemisviis, vaimu-, meelelaad; aru, mõistus'.

oid : oiu : oidu 'mõistus, aru, taip'
◊ uid
● ? soome mrd oitti 'tuju; tahe', oitto 'nõuanne; arvamus, tuju'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

oim : oimu : oimu 'kõrva, kulmu ja pealae vaheline pea osa, meelekoht; aru, mõistus, taip'
◊ oimetu
● liivi uīm 'mõistus, aru'
soome mrd oimo sõnas oimolla(an), oimossa 'mõistuse juures'
Võib olla sama uurali tüve variant, mis võib olla sõnas õevane. Teisalt on arvatud, et sõna vaste võib olla nt soome ohimo 'meelekoht, oim'. See võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas õhuke või tüvest, mille vaste on soome ohi 'mööda, möödas, läbi'. Eesti keelest on laenatud läti vuimāt, vuimīt 'märkama, tundma, aimama'.

taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas taju. Vt ka taiutama.

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
◊ toime
● liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.

tolk2 : tolgu : tolku 'aru, mõistus, taip, arusaamine; kasu, abi, tulu'
← vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra varasem laen samast allikast on tõlk.

uid : uiu : uidu 'äkki pähe tulnud mõte'; mrd 'mõistus, aru' oid