[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

käsn : käsna : käsna 'sarvtoesest vm urbsest materjalist pesemis-, pühkimis- v niisutusvahend; puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis'
● vadja tšäznä 'puupahk, kasekäsn; konnasilm'
soome känsä 'pahk; konnasilm; mõhn'
isuri käznä 'pahk; hõõrdumise tõttu paksenenud nahk'
? Aunuse karjala käžńü 'pilliroog'
lüüdi käzne͔ 'pahk; paise'
vepsa käzn 'pahk; tael'
Läänemeresoome tüvi.

kühm : kühmu : kühmu 'väike kumerapinnaline moodustis'
● soome kyhmy 'kühm, muhk'; kuhmu 'kühm, muhk, mõhn'
Aunuse karjala kuhmu 'muhk'
lüüdi kuhm 'muhk, kühm'
vepsa kuhmu, kuhm 'muhk, kühm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti ja soome keeles on esisilbi vokaal reeglipäratult muutunud, murretes esineb ka reeglipärane variant kuhm. On ka arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti kuzma 'pugu; kühm, küür', kuid läti sõna on pigem juhuslikult sarnane.

mõhk1 : mõha ~ mõhu : mõhka ~ mõhku 'jämedam koht, paisutus, kumerus; mõhn, kühm'; kõnek 'natuke, põrmuke, raas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi võib olla nt mõhn. Vt ka mõhk2.

mõhn : mõhna : mõhna 'kühm, mügar, muhk, konarus'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt mõhk1. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mähnä '(kala)mari', soome mäti, mrd mä(ä)hnä 'kalamari; konnakudu', Aunuse karjala mähändü 'kalamari', lüüdi mädähn, mähände͔ 'kalamari', vepsa mädahm 'üleküpsenud rabamurakas; kalamari' ja saami meađđemat (mitm) 'kalamari' (tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud).

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
○ kirderanniku solm(i)
● liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

tael : taela : taela 'torikuline seen, selle viljakeha; see viljakeha süütematerjalina'
○ lõunaeesti tagel, takl, kirderanniku taul
← balti
läti deglis 'tael; taht; süütenöör'
● liivi da’ggõl 'tael (süütematerjal)'
vadja tagla 'tael (süütematerjal); (keele)katt'
soome taula, mrd takla 'tael (süütematerjal); torikuline seen'
isuri tagla 'tael (süütematerjal)'
Aunuse karjala taglu 'tael (süütematerjal)'
lüüdi tagl(e͔) 'tael (süütematerjal)'
vepsa tagl 'vill, mõhn, konnasilm'
saami duovli 'tael (süütematerjal)'