[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kagu : kagu : kagu 'lõuna ja ida vaheline ilmakaar'
● soome kaakko, van srmt kako, mrd kakko 'kagu'
isuri kakkoi 'kagu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kakerdama. Mitmesugustes linnunimetustes esinenud tüvi võib olla hakanud märkima ilmakaart rändlindude liikumissuuna alusel.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

remmelgas : remmelga : remmelgat 'puukujuline paju'
◊ lember
● liivi rīemgõz 'raagremmelgas (Salix caprea); hanepaju (Salix repens)'
soome mrd remmel(i), remmelä, rempel(e), remmen(ä), rämmäle, rämmälä, rämmen, rämmänä '(habe)samblik; raagremmelga õisik; ämblikuvõrk; ebemetaoline seen jahu pinnal; helves, ebe'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome keeles esinev tähendus 'samblik' on algne, hiljem on tüvi hakanud märkima puuliiki, millel samblik kasvab. lember on tüvevariant, milles häälikud r ja l on kohad vahetanud.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
← eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
← soomerootsi rω̄l, rou^l 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

sehkendama : sehkendada : sehkendan 'joonistama v kirjutama; askeldama, õiendama'
○ sehkeldama, sehendama, sehjendame, sekendama
← saksa zeichnen 'joonistama; märkima; alla kirjutama'
Tähendust on võinud mõjutada sekeldama.