[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

ennustama : ennustada : ennustan 'ette kuulutama' enne
● vadja ennussaa 'ennustada'
soome ennus 'enne; ettetähendus, märk'
isuri ennustaa 'ennustada'
Aunuse karjala ennustua 'ennustada'
vepsa endustada 'ennustada'

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
● liivi i’m 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

jälg : jälje : jälge 'elusolendi, sõiduki või veoki liikumisest (või seismisest) tekkinud märk, rada või süvend maas'
◊ jälle
● vadja jältši 'jälg'
soome jälki 'jälg'; jälleen 'tagasi; jälle'
isuri jälgi 'jälg'; jällee 'tagasi; jälle'
Aunuse karjala jäľgi 'jälg'; jäľľes 'pärast; järel'
lüüdi ďäľg 'jälg'
vepsa jäľg 'jälg'
On arvatud, et eesvokaalne variant tüvest jalg. jälle on arvatavasti määrsõnaks muutunud alaleütleva vorm. Vt ka järg1.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kriim : kriimu : kriimu 'piklik marrastus; jutt, vööt; vöödiline, jutiline'
← rootsi van grīma 'puusse lõigatud märk; mask'
Sõna on peetud ka vanemaks laenuks sama tüve algskandinaavia vastest. Skandinaavia tüve vasted tütarkeeltes on veel nt rootsi grimma 'päitsed, valjad' ja norra grima 'kriim, jutt v vööt näol; päitsed'.

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

mark2 : margi : marki 'postikulude, riigilõivu vms tasumist tõendav pisitrükis; toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms; toote firma-, kaubanimetus vms'
← saksa Marke 'postmark; (kauba)märk; sort; žetoon, talong'
Laenatud on ka tüve germaani või mõne muu germaani tütarkeele vaste, mark1, ja alamsaksa vaste, märk.

moodustama : moodustada : moodustan 'mingil kujul esinema, millegi koostisosa olema; millegi ilmumist v tekkimist esile kutsuma, põhjustama; asutama, organiseerima, looma'
← soome muodostaa 'teha, valmistada, koostada; moodustada, endast kujutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *mōto-, mille vasted on nt vanaislandi mót 'pilt; välimus; laad, viis', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

nool : noole : noolt 'vibult v ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb; vibunoolt meenutav suunav märk'
● soome nuoli 'nool'
isuri rhvl nooli 'nool'
karjala rhvl nuoli 'nool'
saami njuolla 'nool'
ersa nal 'nool'
mokša nal 'nool'
mari nölö '(noole) luust ots'
udmurdi ńe̮l 'nool'
komi ńe̮v 'nool'
handi ńoᴧ, ńal 'nool'
mansi ńāl 'nool'
ungari nyíl 'nool'
neenetsi ńi liitsõnas tuᵊńi 'püss'
eenetsi ńi liitsõnas tuńi 'püss'
sölkupi ńī liitsõnas k͔āsəńī 'nool, millega lastakse linde'
kamassi ńié 'nool', ńä 'kuul'
matori ńej, nej 'nool; kuul'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōl 'tugi, tugipuu'. Vt ka noolutama.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

pitsat : pitsati : pitsatit 'pitseri löömiseks kasutatav kõvast materjalist vorm, millesse on peegelpildis uurendatud pilt, märk v kiri'
○ petsa(h)t, pitsak
← vene pečát’ 'pitsat; pitser; sigill'
← saksa Petschaft 'pitsat; pitser'

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

rästi liitsõnas risti-rästi 'põigiti'
◊ rästik
● liivi räštī liitsõnas rištī-räštī 'risti-rästi'
Aunuse karjala rästäi sõnaühendis ristai rästäi 'risti-rästi, nagu juhtub'
Tõenäoliselt tüve rist variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Teistes läänemeresoome keeltes esineb analoogiliselt kujunenud tagavokaalne tüvi, mille vasted on vadja rassii liitsõnas rissii-rassii 'risti-rästi, risti-põiki', soome rasti 'täke, sisselõige; teetähis; (x-kujuline) rist; märk, linnuke', ristiin rastiin 'risti-rästi, risti-põiki; siia-sinna, sinna-tänna', karjala rasti 'teetähis'. Tuletis rästik on moodustatud mao mustrit silmas pidades, eeskujuks võib olla olnud saksa Kreuzotter 'rästik', vrd Kreuz 'rist'.

täht : tähe : tähte 'öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk'
◊ tähendama, tähtis
● liivi tē’ḑ '(taeva)täht; märk; jälg; sedel, tõend, paber'
vadja tähti '(taeva)täht; hinne'; tähe '(taeva)täht; säde'
soome tähti '(taeva)täht; tärn'
isuri tähti '(taeva)täht; märk'
Aunuse karjala tiähti '(taeva)täht; märk; lauk, tähn; (haava vms) arm'
lüüdi ťiähť(i) '(taeva)täht; märk'
vepsa ťähť, ťähtaz '(taeva)täht'
saami mrd dásti '(taeva)täht; lauk, tähn'
ersa ťešťe '(taeva)täht'
mokša ťäšťä '(taeva)täht; märk'
mari tište '(nime)märk'
Läänemeresoome-volga tüvi. Vt ka tähn, tärk.

täpp : täpi : täppi 'väike ümmargune laik; graafiline märk, punkt'
◊ täpne
● soome mrd täppä 'täpp, plekk, laik, punkt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd täppi, täppy 'täpp, plekk, laik' ja eestirootsi täpp, tapp 'täpp, väike plekk'.

tärk : tärgi : tärki '(andmetöötluses) täht, number, vahemärk vm kirjamärk'
1960. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel liitsõnast tähe-numbrimärk, täht, number, märk.

tärn : tärni : tärni 'kiirjalt haruline ese, kujund vms'
← saksa Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk, tärn; orden'
Vt ka tärlendama.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.