[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 21 artiklit

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

kalkvel 'nõretamiseni märg'
On arvatud, et tuletis peamiselt vanemast murdekeelest registreeritud tegusõna kalkuma 'juurde võtma, kasvama, suurenema, paisuma' v-kesksõnast. Sel juhul on sõnas läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd kalkota, kalkkoa 'paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda'.

lampkast : lampkasti : lampkasti 'maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)'
saksa Schlammkasten 'anum, ruum muda, rooja kogumiseks'
Saksa allikas on liitsõna: Schlamm 'märg pehme soga, muda, pori' + Kasten 'kast'. Varem on laenatud liitsõna teise osise alamsaksa vaste, kast.

libe : libeda : libedat 'sile (ja märg v limane) ning seetõttu väikese hõõrdetakistusega'; kõnek 'lehelis, tuhavesi'
liba, libisema, libu
liivi libḑi 'sile; libe'
vadja lipõa 'libe; sile'
soome lipeä 'libe; leelis'
isuri lippiiä 'libe; lima; libekeelne'
Aunuse karjala libei 'libe'
lüüdi ľibed 'libe'
vepsa ľibed 'libe'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lipa 'ilves' (← liba) ja libb 'emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut' (← libu). Vt ka lipitsema.

lige : ligeda : ligedat mrd 'märg' ligu

löma : löma : löma '(muljumisel tekkinud) pehme märg mass, löga'
lömitama,lömmis
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lömmis, löga.

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

neste : neste : nestet '(kaste)märg; vedelik; õite meenäärmete toodetav magus vedelik, nektar'
soome neste 'vedelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis läänemeresoome tüvest, mis esineb murdesõnas nestütämmä 'niisutama' ning mille vasted on ka isuri nestää 'lekkida, läbi tilkuda' ja Aunuse karjala ńestüö 'niiskuda, märguda'. Tuletis neste on registreeritud eesti vanemast murdekeelestki, kuid tähenduses 'niiske'.

niiske : niiske : niisket 'veidi märg'
liivi nīstõn 'niiske'
vadja niiskõa, niissiä, niissü 'niiske'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi nīske 'niiske'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

pänts : päntsu : päntsu 'märg sitke kamakas, käntsakas'
● ? liivi pänts 'piits, roosk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, ponts.

räitsakas : räitsaka : räitsakat '(märg) lumehelves; niiske lumi, sulalumi, lörts, lobjakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna räits 'lumelörts, lobjakas'.

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
soovik
liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi , 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

tige : tigeda : tigedat 'kuri, kiuslik, õel; vihane, väga pahane'
liivi tig 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'
vadja tikõa, tik̆kõa 'tige, kuri, metsik'
soome mrd tikeä 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne; märg, libisematu (talvetee); niiske, vintske, toores'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka tigu.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
?balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H2O'
vedel, vetikas, vettima
?indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
liivi vež 'vesi'; vieddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi 'vesi; jõgi'
matori 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

vinduma : vinduda : vindun 'visalt ja vaevaliselt põlema; vintskeks jääma; aeglaselt kuivama; viletsas seisundis olema'
liivi vindõn 'haiglane; märg, pehkinud'
soome mrd vinteä 'kuiv ja sitke'
isuri vintüä 'vinduda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vintske.

virts : virtsa : virtsa 'loomade uriin koos sõnniku käärimisel tekkinud vedelikuga'
liivi vīrtša 'virts'
vadja virttsa 'virts'
soome virtsa 'uriin, kusi'
isuri vertsa 'virtsast v veest märg, vettinud'
Läänemeresoome tüvi. Eesti või liivi keelest on laenatud läti virca 'virts'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur