[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kann1 : kanni : kanni 'mänguasi; lill'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaunis. Liitsõnaliste lillenimetuste järelosisena on osaliselt segunenud tüvega kann2.

lelu : lelu : lelu 'mängukann, -asi'
← soome lelu 'mänguasi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.