[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koll : kolli : kolli 'tont, lastehirmutis'
● soome mrd, rhvl koljo 'hiiglane; kratt'
? Lule saami kål´ja 'suur sirge mänd'
udmurdi ki̮ľ 'katk; tüüfus; haigusi põhjustav vaim'
komi kuľ 'kurat; vetevana'
handi kŏľ 'kurat; vetehaldjas'
mansi χuľ, kuľ- 'kurat; metsavaim'
? ungari hagy- sõnas hagymáz 'tüüfus'
Soome-ugri tüvi.

kuusk : kuuse : kuuske 'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'
● liivi kūzõz 'kuusk'
vadja kuusi 'kuusk'
soome kuusi 'kuusk'
isuri kuusi 'kuusk'
Aunuse karjala kuuzi 'kuusk'
lüüdi kuuž 'kuusk'
vepsa kuź 'kuusk'
saami guossa 'kuusk'
ersa kuz 'kuusk'
mokša kuz 'kuusk'
mari kož 'kuusk'
udmurdi ki̮z 'kuusk'
komi koz 'kuusk'
handi χol 'kuusk'
mansi χōwt 'kuusk'
neenetsi χadi 'kuusk'
eenetsi kaziku 'kuusk'
nganassaani koʔ 'mänd; kuusk'
sölkupi k͔ūt 'kuusk'
kamassi kod 'kuusk'
Uurali tüvi. k sõna lõpus on eesti keeles tekkinud lisahäälik, murretes esineb ka selle häälikuta variant kuus.

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
● liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

mänsak : mänsaku : mänsakut 'hakisuurune mustjaspruuni valgetäpilise sulestikuga peamiselt taiga ja mägimetsade lind (Nucifraga caryocatactes)'
Võiks olla kuluvorm ühendist, kus ka tüvi mänd2, või tuletis sellest tüvest. Lind toitub muu hulgas männiseemnetest.

pedajas : pedaja : pedajat mrd 'mänd'
● liivi piedāg 'mänd'
vadja petäjä 'mänd'
soome petäjä 'mänd'
isuri pettääjä 'mänd'
Aunuse karjala pedäi 'mänd'
lüüdi pedai 'mänd'
vepsa pede͔i 'mänd'
saami beahci 'mänd'
ersa piče 'mänd'
mokša pičä 'mänd'
mari püńč́ö 'mänd'
udmurdi puži̮m 'mänd'
komi pože̮m 'mänd'
Läänemeresoome-permi tüvi. Uueks pedaja nimetuseks sai läänemeresoome keeltes mänd2. Eesti murretes on tüvi tuntud eeskätt Lõuna-Eestis; piirialadel, kus kasutatakse mõlemat nimetust, eristatakse tähendusi: pedajas on suur üksik puu ja mänd on väiksem.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

raag-3 liitsõnas raagremmelgas 'teatud pajuliik (Salix caprea)'
Murretes esineb tüvi ka iseseisva sõnana tähenduses 'paju, remmelgas'. On oletatud, et sama tüvi mis raag1 (pajul on pikad rippuvad oksad). Teise arvamuse järgi murdetüve raid 'puutaoline paju' variant, mis võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on läti priede 'mänd', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja raita 'remmelgas', soome raita 'raagremmelgas', isuri raida 'raagremmelgas', Aunuse karjala raidu 'raagremmelgas; (maha kooritud) pajukoor', lüüdi raid 'raagremmelgas, paju' ja vepsa raid 'paju'.