[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

mälestama : mälestada : mälestan 'austades meelde tuletama'; mrd 'meeles olema, pidama'
mälu
● ? liivi dlõ 'mäletada, mälestada'
vadja mälehtää 'mäletada, meenutada', mälestää 'mäletada, meeles pidada'
komi malavni̮ 'tundma, tunduma; kompama'
idahandi mäl- 'kobama, kompama'
mansi māleji 'kompama, kompima'
Soome-ugri tüvi.

mälu : mälu : mälu 'võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; meelde talletunu v talletatu' mälestama

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
peal, päis, -päits, päitsed, päädima
liivi 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > . -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

ümmardama : ümmardada : ümmardan 'teenijannaks olema' ümber
soome ymmärtää 'mõista, aru saada; taibata, ära näha; käsitada'
isuri ümmärtää 'mõista, aru saada'; Hevaha ümmäröz 'mälu'
Aunuse karjala ümmärdiä 'ringi(ga) minema; lipitsema, pugema'
lüüdi ümbärtta 'ringi(ga) minema'
vepsa ümbärta 'ringi(ga) minema, mööda minema'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur