[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
○ lõunaeesti käkmä
◊ kätki
● vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

käärima1 : käärida : käärin 'lõnga lõimeks korraldama; üles v alla keerama'
◊ käär
● vadja tšääriä 'käärida, keerata kokku, mässida sisse; kerida; (last) mähkida; matta'
soome kääriä 'käärida; mähkida; sisse pakkida; lahti pakkida'
isuri kääriä 'käärida; mähkida; ümber kerida'
Aunuse karjala kiärie 'käärida; mähkida; kokku keerata'
lüüdi kiäŕidä 'käärida, mähkida'
vepsa kärdä 'käärida, mähkida'
turjasaami kī’rred 'kerida, sisse mässida'
Läänemeresoome-saami tüvi.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
← balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
● liivi mǟ’dõ 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.