[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
● soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kusal : kusali : kusalit 'pakktaru sülemite püüdmiseks, pettetaru'
○ kussal, kosal
← läti mrd kuosuls 'mesilassülem'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks uurali tüvest, mille vasted on murdesõna kosk 'paks puukoor', liivi kuosk 'suur tükk kuusekoort', vadja kõsku 'paks okaspuu koor', soome mrd kosku 'kuusekoor', isuri kosut 'kuusekoor', karjala koskut 'kuusekoor', lüüdi koskud 'kuusekoor', vepsa kostkahaine 'kuusekoor', idahandi ki̮ńť 'puu mähk', ungari hárs 'pärn'; mrd 'niin', eenetsi seśi 'puukoor', nganassaani kasu 'puukoor', sölkupi k͔āsǝ 'puukoor' ja kamassi kåzå 'puukoor'. Sel juhul on läti sõna laenatud eesti keelest.

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.