[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
risuma
soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
?alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
?alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
liivi ruzzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

tanu : tanu : tanu 'juukseid varjav abielunaise peakate; muu sellelaadne naise peakate'
soome tanu 'tanu'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et võib olla sama tüvi kui soome tano 'tohuriba', mis on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on rootsi mrd tana, tåna 'side, mähe'. Sõnade erineva leviku tõttu on selles kaheldud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tano 'tanu, abielunaise peakate; piduliku riietusega juustes kantav lehv' ja vene mrd taník '(eestlaste) tanu'.

vaip : vaiba : vaipa 'tekstiilist, hrl telgedel kootud ese põranda-, seina- vm kattena'
alggermaani *waipa-
gooti waips 'pärg, kroon'
rootsi mrd vepa 'paks tekk'
islandi veipa 'pearätik'
vadja vaippa 'vaip'; vaippu 'teatud endisaegne rõivas'
soome vaippa 'mähe; keep, hõlst, vaip'
karjala vaippa 'vanutatud tekk'

vinnal : vindla : vinnalt 'väike vändakujulise peaga puur'
vinnel, vinnald
saksa Windel '(imiku)mähe'; mrd 'väike kõvera peaga puur, vinnal'
Saksa sõnal on murretes palju erinevaid tähendusi, mis seostuvad keeramise ja pööramisega. Laenatud on ka saksa tüve alamsaksa vaste, vinn1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur