[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

mägi : mäe : mäge 'ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m; igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis'
● liivi mä’g 'mägi'
vadja mätši 'mägi; rand, kallas, (kuiv) maa'
soome mäki 'mägi'
isuri mägi 'mägi; kallas'
Aunuse karjala mägi 'mägi; kallas, maismaa'
lüüdi mägi 'mägi'
vepsa mägi 'mägi, küngas'
idahandi müγ 'väike küngas, mätas', miγ_o, miw 'küngas'
Soome-ugri tüvi.