[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
← alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
● vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
● liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

katk2 : katku : katku mrd 'mäda koht soos; kitsas tüma koht, sügav porilomp'
On arvatud, et sama tüvi mis katk1.

mäda : mäda : mäda 'põletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik; pehme koht pinnases; riknenud, pehkinud'
◊ määndama
● vadja mätä 'mäda; mädanenud'
soome mätä 'roisk, mäda; mädane, mädanenud'
isuri mädä 'mäda'
Läänemeresoome tüvi.

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
← balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
● liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

määndama : määndada : määndan 'mädanema panema, mädaneda laskma' mäda

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
● soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.