[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
← alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

mant : mandi : manti van 'piima koor'
← alamsaksa smant '(piima) koor'
← saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

reo 'kurivaim, mait, raip (kirumissõna)'
◊ reostama
Võib olla sama tüvi, mis sõnas rive. Teisalt võib olla läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd retu 'lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne', isuri redu 'pori', Aunuse karjala redu 'pori; (mitm) päramised', lüüdi redu 'mustus, saast; päramised' ja vepsa redu 'pori'. Vt ka paharet.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
● liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
◊ kräämuline
● soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.