[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
● liivi a’bbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

kaka : kaka : kakat lastek 'roe, väljaheide'
● vadja kaka 'pähh, kaka'
soome kakka 'kaka; mustus'
isuri kakka 'kaka'
Aunuse karjala kaka, kakki 'kaka'
vepsa kakta, kake͔ida 'kakada'
Lastekeelne häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kakams 'kakama', mari kaka 'kaka', ning teiste keelkondade keeltes, nt vene káka 'kaka, pähh', saksa Kacke 'sitt', ladina cacare 'kakama'. Vt ka kakand, kägar.

kõnts : kõntsa : kõntsa 'kõdunevad orgaanilised jäätmed; tolm, sodi, mustus'
● ? vadja kultsu 'lima; konnakudu'
? ersa mrd kulcun 'hallitus'
Esitatud vasted on häälikuliselt reeglipäratud. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķence 'paks pudrutaoline mass'.

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
← alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

mant : mandi : manti van 'piima koor'
← alamsaksa smant '(piima) koor'
← saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

rahe1 : rahe : rahet 'soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed'
● liivi ra’gdõ 'rahe'
vadja ragõ, ragõs 'rahe; tera, iva, raas'
soome rae 'rahe; tera'
isuri rae 'rahe'
Aunuse karjala raiš 'rahe; tera, iva'
lüüdi ragiž 'rahe'
vepsa ragiž 'rahe'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted on leedu darga 'vihmane ilm' ja sloveeni sǫ-draga 'väikesed terad'. Semantilistel põhjustel on seda kaheldavaks peetud, sest selle indoeuroopa tüve põhitähendus on 'pärm; sade; mustus'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas ragisema.

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

reo 'kurivaim, mait, raip (kirumissõna)'
◊ reostama
Võib olla sama tüvi, mis sõnas rive. Teisalt võib olla läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd retu 'lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne', isuri redu 'pori', Aunuse karjala redu 'pori; (mitm) päramised', lüüdi redu 'mustus, saast; päramised' ja vepsa redu 'pori'. Vt ka paharet.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
● liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
● soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

räpp : räpa : räppa 'mustus, saast, kõnts'
◊ räpakas2, räpped
● liivi räpā 'jälg; mustus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tüvi, mille vasted on soome rappio 'allakäik, langus, lagunemine, mandumine, laostumine, taandareng' ja karjala rappivo 'risu, logu, näru; untsusolek, läbiolek'. Vt ka repetama ja räpakas1.

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
◊ kräämuline
● soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.

röga : röga : röga 'hingamisteede väljaköhitav eritis'
● lüüdi rögä 'tatt'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas rögisema. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane samatähenduslik tüvi, mille vasted on liivi gregād 'röga, sülg', vadja räkä, hrv rätšä 'tatt; röga', soome räkä 'tatt; sülg', isuri rägä 'tatt', Aunuse karjala regä 'tatt', lüüdi regä 'tatt' ja vepsa rega 'tatt', samuti murdesõna räga 'röga, tatt; mustus'. On ka oletatud, et räga ~ röga on germaani laen, ← alggermaani *χrǣkan-, mille vasted on vanaislandi hráki 'sülg' ja rootsi mrd råke 'sülg'. Vt ka rekk.

saast : saasta : saasta 'kõnts, räpp, mustus'; mrd 'kõrvavaik'
● liivi sastā 'lima; kõrvavaik'
soome saasta 'mustus; sopp, kõnts; rämps'
Aunuse karjala suast- 'määrduda'
Läänemeresoome tüvi.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
◊ sitikas
● liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

trään : trääni : trääni 'kraam, värk'; mrd 'mustus, roppus'
◊ träni
← vene drjan’ 'rämps, pahn, sodi; närakas, närukael'

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
● soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.