[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
◊ kooserdama
← alamsaksa kōrs 'suund'
● liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

maare2 : maarde : maaret 'naha pealispinna iseloomulik muster'
Tehistüvi 1930. aastatest.

mudel : mudeli : mudelit 'originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms; näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse'
← saksa Model 'muster, näidis, vorm'

muster : mustri : mustrit 'pinnal korduv joonte v kujundite kombinatsioon; eeskuju, mall, näidis, läbiv ühine joon'
← saksa Muster 'näidis; (riide)muster; eeskuju'

pilt : pildi : pilti 'tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms; ettekujutus, ülevaade; olukord, seis'
← alamsaksa bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster'
← saksa Bild 'pilt; ettekujutus, kujutlus'

ultus : ultuse : ultust 'hargnematu kangaserv'; mrd 'muster, kiri'
● soome hulpi(l)o 'ultus'
isuri hulpelo 'ultus'
Aunuse karjala hurbilo 'ultus'
lüüdi hurbilo 'ultus; jalanõu pealise alla käänatav osa'
vepsa huľbe, huľbol 'ultus'
? Lule saami sål’pē 'rinnalapi siseküljel olev väike tasku'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keeles on konsonantühend reeglipäratult muutunud. Murdeti esineb ka sugulaskeeltele häälikuliselt lähedasemaid variante, nt hulbõ, ulpus, ulptus, ulbus.