[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
● soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
◊ hallitama
● liivi aļ 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

juudas1 : juuda : juudast 'kurivaim, saatan'
? ← balti
leedu juodas 'must'
läti jods 'tont, kurat'
● soome juutas 'pagan (vandesõna)'; mrd 'kurat, kurivaim; juut'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis juudas2. Soome vaste on sel juhul rootsi laen.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

krüüsel : krüüsli : krüüslit 'valge tiivalaiguga must arktiline merelind (Cepphus grylle)'
← rootsi grissla, mrd grissel 'tirk (Uria aalge)'
Sama tüvi on laenatud ka soome murrete vahendusel, risla.

kõrb3 : kõrvi : kõrbi 'punakaspruun; punakaspruun hobune musta laka ja musta sabaga' kõrbema

leeder : leedri : leedrit 'marjataoliste luuviljadega heitlehine põõsas v madal puu (Sambucus)'
← alamsaksa vleder 'must leeder'

moorlane : moorlase : moorlast van 'musta- v tõmmunahaline'
← alamsaksa morian, mōr 'maur; neeger'
← saksa Mohr van 'maur'; kõnek 'mooramees, neeger'
Paljudes keeltes tuntud, meile saksa keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina Mauri 'maurid, moorlased, Mauritaania elanikud'. Laenatud võib olla ka tüve rootsi vaste, murjan.

murelane : murelase : murelast 'väike must, pruun v kollane sipelgas (Lasius)'
← alggermaani *mūrⁱjōn-
vanarootsi myra 'sipelgas'
● soome muurahainen 'sipelgas'
isuri muurahain 'sipelgas, kuklane'
karjala muurahaine 'sipelgas'
lüüdi muurahaińe 'sipelgas'
vepsa murahaińe 'sipelgas'

murjan : murjani : murjanit 'must, määrdunud inimene'; van 'neeger, mooramaalane'
← rootsi morian 'murjan (neegri kohta)'
← alamsaksa morian 'neeger; maur'
← soome murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane'
Murretes on sõna levinud peamiselt Eesti põhjaranniku läheduses, seepärast võib olla laenatud ka soome keelest. Soome sõna on laenatud rootsi keelest. Laenatud on ka tüve alamsaksa või saksa vaste, moorlane. Vt ka muri.

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
● liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
● vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

mügri : mügri : mügrit 'tumepruun kuni must roti moodi näriline, vesirott (Arvicola amphibius)'
● liivi mi’griki 'mutt'
vadja mügrä 'mutt; vesirott'
soome myyrä 'mutt; (mitm) uruhiirlased (Microtinae)'
isuri mügrä 'mutt'
Aunuse karjala mügrü 'mutt'
lüüdi mügr 'mutt; rott'
Läänemeresoome tüvi.

pigi : pigi : pigi 'tõrva ja õlide destilleerimisel saadav must tahke v viskoosne jääkaine'
← alamsaksa pik 'pigi'

pime : pimeda : pimedat 'valgusetu v valgusvaene, vähese valgustusega; valguse puudumine v selle vähesus; mittenägev, nägemisvõimetu'
● liivi pi’mdõ 'pime'
vadja pimiä 'pime; pimedus; tume, must; mittenägev, nägemisvõimetu'
soome pimeä 'pime, hämar'
isuri pimmiiä 'pime'
Aunuse karjala pimei 'tume, pime'
lüüdi pimed 'pime'
vepsa pimed 'pime; pimedus'
udmurdi pejmi̮t 'pime; pimedus'
komi pemi̮d 'pime; pimedus'
neenetsi pæwᵊďa 'pime; pimedus'
eenetsi peiza 'pime; pimedus'
nganassaani χoimǝgǝ 'pimedus'
Uurali tüvi.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

ronk : ronga : ronka 'suur üleni must metalliläikeline lind, kaaren (Corvus corax)'
● liivi kronk 'ronk'
soome ronkkua 'kraaksuda'
Aunuse karjala kronkuttua 'kraaksuda (ronga kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teistes sugulaskeeltes, nt saami ruŋka, ruŋku 'ronk', ning naaberkeeltes, nt leedu krankti 'kraaksuma'.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rõve : rõveda : rõvedat 'ropp, nilbe'; mrd 'räpane, must' rive

siivutu : siivutu : siivutut 'sündsusetu, kõlvatu, riivatu'; van 'kasimatu, must, ropp' siivas

sõnnik : sõnniku : sõnnikut 'põllumajandusloomade väljaheited (segus allapanuga), hrl väetisena'
○ kirderanniku sonnik
● soome sonta 'sõnnik'
mari šondo 'sõnnik; väljaheide; kusi'
? udmurdi zud 'must muda'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

sõstar : sõstra : sõstart 'lehtpõõsas (Ribes); selle põõsa mari'
○ kirderanniku sester
● vadja sõssar 'sõstar'
soome mrd siestar 'must sõstar'
isuri seestara 'sõstar'
lüüdi sestroi 'punane sõstar; (kohati) must sõstar'
vepsa sestŕiḱäińe 'punane sõstar'
? ersa šukštorov, čukštorov 'sõstar'
? mokša šukštǝru 'sõstar'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd sustarenes (mitm) 'sõstrad'.

sünge : sünge : sünget '(rusuvalt) pime v väga tume; rusuv, masendav; väga morn, kibestunud'
← soome synkeä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünk. Soome sõna võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu sunkus 'raske'.

sünk : sünga : sünka '(rusuvalt) pime v väga tume'
← soome synkkä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünge.

süsi : söe : sütt 'tahke aine, eriti puidu põlemisel tekkinud urbne, jahtununa must tombuke'
○ lõunaeesti hüdsi
● liivi si’ž, sü’ž 'süsi'
vadja süsi 'süsi'
soome sysi '(puu)süsi'
isuri süsi 'sepapaja süsi'
karjala süsi 'süsi'
saami čađđa 'süsi'
ersa śeď 'süsi'
mokša śeď 'süsi'
mari šüj 'süsi'
idahandi sö̆j 'süsi'
lõunamansi süľī 'süsi'
metsaneenetsi śij sõnaühendis tuń śij 'hõõguv süsi'
eenetsi śa liitsõnas tuśá 'süsi'
sölkupi sīćə 'süsi'
kamassi siʔ 'süsi'
Uurali tüvi.

tahm : tahma : tahma 'orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel v termilisel lagunemisel tekkiv peeneteraline, peamiselt süsinikust koosnev musta värvi aine; ihe'
● vadja tahmaza 'kuiv, kuivanud (suu kohta)'
soome tahma 'lima, liga, kleepjas kiht'
isuri tahmia 'paks, püdel'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *tah₂ismo(n)-, mille vaste on vanaülemsaksa deismo 'haputainas'. Teise võimalusena on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant tüvest, mille vaste on lõunaeestiline murdesõna tahas 'tainas'. Viimati nimetatu võib samuti olla indoeuroopa (eelslaavi) laen, ← indoeuroopa *tah₂isto(s)-, mille vaste on vene tésto 'tainas', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome tahdas 'pasta, võie'; mrd 'tainas', Aunuse karjala tahtas 'tainas', lüüdi tahtaz, tahtas '(sõtkutud) tainas' ja vepsa tahtaz 'tainas'.

tirk2 : tirgu : tirku 'musta ülapoole ja valge alapoolega jässakas veelind (Uria)'
● soome van srmt tirkko; tirkka liitsõnas kalatirkka 'merisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirts, tirt.

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
● vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *d^how-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.