[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kebja : kebja : kebjat 'kärmas, nobe, kergejalgne; kaalult kerge'; mrd 'nõrk, nigel, kidur; mitte päris täie aruga'
● liivi kievām 'kerge'
vadja tšebiä 'kerge'
soome kepeä 'kerge; vaba, sundimatu; kärmas, nobe; sujuv, nõtke', kevyt 'kerge; hõlpus; nõrk, vähene; vallatu, muretu, pealiskaudne'
Aunuse karjala kebjei 'kerge; hõlpus; kergesti seeditav; käbe, kergejalgne; kergemeelne'
lüüdi kebď(ed) 'kerge; hõlpus'
vepsa kebnei 'kerge; hõlpus'
saami geahpas, gehppes 'kerge'
? udmurdi kapč́i 'kerge'
? ungari kevés 'vähe; vähene'
? neenetsi śíb́a 'kerge'
? eenetsi sebi, šibi 'kerge'
? sölkupi śepu 'kerge'
? kamassi šш̄mke 'kerge; odav'
? matori kūhā, kīhā 'kerge'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka kebima ja keblakas.

roosa : roosa : roosat 'kibuvitsaõie värvi, kahvatupunane'; piltl '(liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge'
← saksa rosa 'roosa'
Ka sõna piltlik tähendus on saksa keelest laenatud, vrd saksa durch eine rosa Brille betrachten piltl 'läbi roosade prillide vaatama'. Saksa värvinimetus lähtub ladina sõnast rosa 'roos' ( roos).

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.