[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haige : haige : haiget 'mingit haigust põdev, mitteterve'
● liivi āigõz sõnaühendis laps āigõz 'lapsevoodi, nurgavoodi'
soome haikea 'nukker, kurb; hale; morn, sünge'; mrd haika 'paha tuju, mure, kurb meel'
karjala haiku 'suits; ving'; rhvl haikie 'kurb'
? vepsa haikar 'ving, karm'
Lule saami suoikē 'tuuletõmme'
Läänemeresoome-saami tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

hool : hoole : hoolt 'kellegi v millegi vajaduste rahuldamine, heas seisundis hoidmine; mure, et miski edeneks, laabuks, teoks saaks'
● liivi ūoļ 'mure, hool'
vadja oolõva 'hoolas, hoolikas'
soome huoli 'mure; kurvastus; hoolitsus'
isuri hooli 'mure; hoolitsus'
Aunuse karjala huoli 'mure; hoolitsus'
lüüdi huoľ 'mure; hoolitsus'
vepsa hoľ 'mure'
? saami soallut 'hambaid torkida, tikuga puhastada'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu žala 'kahju'.

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
● liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kurb : kurva : kurba 'õnnetu, rõhutud, löödud; nukker'
← vanavene skŭrbĭ 'lein'
● vadja kurpa 'kurb'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu skurbė 'lein, tusk, kurvastus, mure'.

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mure1 : mure : muret 'rõhuv sisemise rahutuse ja hirmu tunne; hool, ülesanne, kohustus'
● liivi mu’r 'mure'
vadja murhõ 'mure'
soome murhe 'mure, hool; ülesanne; kurbus'
isuri murhe 'mure, hool, kurbus'
karjala mureh 'mure'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla vana germaani laen, ← alggermaani *muriz 'mure', mis on rekonstrueeritud tegusõna *mur-nō-na põhjal, mille vasted on nt gooti maurnan 'muretsema', vanainglise murnan 'muretsema', vanaülemsaksa mornēn 'muretsema'.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
● vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwⁱja-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

pure : pureda : puredat 'rabe, pude, mure' purema

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
◊ tahke
● liivi tō’ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

vaev : vaeva : vaeva 'häda, kannatusi valmistav v muidu ebameeldiv tunne; pingutusi nõudev tegevus'
○ lõunaeesti vaiv, kirderanniku vaiv
◊ vaene
← alggermaani *waiwan-
alamsaksa wēwe, wē 'valu, piin'
● liivi vōja 'mure, hool'
vadja vaiva 'vaev, raskus; valu; haigus'
soome vaiva 'vaev, piin, valu'
isuri vaiva 'vaev, piin, valu'
Aunuse karjala vaivu 'vaev, raskus; tõbi'
lüüdi vaive 'vaev, valu'
vepsa vaiv 'vaev, valu'
Tuletises vaene on silbid koondunud (< *vaivainen).