[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alistama : alistada : alistan 'vastupanu murdma, alla heitma'
← soome alistaa 'alistada; alla suruda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ala tüvest.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
● vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwⁱja-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

muuk1 : muugi : muuki 'lihtsa haagikujulise keelega riistapuu lukkude avamiseks; luku riivistusmehhanismi osa'
○ munk-
← baltisaksa Mukeisen 'muukraud'
Baltisaksa allikas on liitsõna: (auf)muken 'lukku valevõtmega avama, lahti murdma' + Eisen 'raud; jõud'. Kõigepealt on ilmselt laenatud liitsõna muukraud, kus teine osis on tõlgitud, ja hiljem on muuk võetud iseseisvalt kasutusele. Samatüveline tegusõna muukima võib olla samuti laenatud.

naksama : naksata : naksan 'kõksama; (hammastega) napsama, näksama'
● soome naksaa 'naksuda; klõpsuda'
isuri naksahtaa 'naksatada'
Aunuse karjala nakšoa 'naksuda, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nakk, nõksuma, näksama, raksama. Mõjutada on võinud saksa knacken 'naksuma, praksuma; (naksudes) purustama; lahti murdma'. Vt ka naks.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
◊ nuuskima, nuusutama
● liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

pragisema : pragiseda : pragisen 'praksumist, nõrka raginat kuuldavale laskma, selle saatel põlema, murd(u)ma vms' ragisema

raksama : raksata : raksan '(lühikest järsku heli tekitades) hooga lööma, murdma, põrkama; järsult, ütlema, kähvama'
◊ kraksuma, praksuma
● liivi krakšõ 'raksatada, praksuda', prakšk 'praksuda, pragiseda'
vadja praksaa 'praksuda'
soome raksua 'raksatada, prõksatada, krõpsatada'
karjala raksahella 'krõpsatada; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rõksuma, räks, naksama. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
○ terima
← vene drat’, dirát’ '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

vaalima : vaalida : vaalin '(pesu v tainast) rullima'
← vene valít’ 'maha virutama, paiskama; maha murdma'

võitma : võita : võidan 'vastas(t)e vastupanu murdma, vastas(t)est parem olema; midagi omandama, olemasolevale juurde saama' võima