[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
← balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
● liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

lõikama : lõigata : lõikan 'terariistaga tükke eraldama, sälku tekitama; osadeks tegema; midagi läbima, millestki üle kulgema'
? ← alggermaani *blaikⁱjan-
vanaislandi bleikja 'pleekima'
vanarootsi blēkia 'pleekima'
● vadja lõikata 'lõigata; raiuda; tahuda; tappa'
soome leikata 'lõigata'
isuri leigada 'lõigata; katki murda, puid langetada, raiuda; tappa'
Aunuse karjala ľeikata 'lõigata; raiuda'
lüüdi leikata 'raiuda, murda (terariistaga); lõigata, vigastada'
vepsa ľii̯kata, ľeikata 'lõigata'
Germaani päritolu peetakse ebakindlaks tähenduse tõttu, sama germaani tüvi on laenatud sõnas laik. Tähendus 'tapma' on läänemeresoome keeltes venemõjuline, vrd vene rézat’ 'lõikama; tapma'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

muserdama : muserdada : muserdan 'pitsitama, muljuma; räsima, rebima; ahistama, rusuma'
● soome musertaa 'purustada, muljuda; muserdada'
Aunuse karjala mučerdella 'murda, murida, katki teha'
lüüdi mutšurdada 'kokku suruda'
? vepsa mužoida 'väänata'
? rootsisaami močetet, moččot 'kokku panna; tükeldada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
◊ nuuskima, nuusutama
● liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.