[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kont-2 liitsõnades kontvõõras, kontjalg 'kutsumata külaline'
● liivi kōntad (mitm) 'munandid, munandikott'
soome kontti 'märss, tohtmärss'
? handi χĭnt 'seljakott, märss'
? mansi χūnt 'tohtmärss'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Handi ja mansi vasted on kaheldavad häälikulistel põhjustel ja teiste kaugemate sugulaskeelte vastete puudumise tõttu.

rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
○ lõunaeesti rauh
? ← alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
● liivi ro’ugõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'

till2 : tilli : tilli 'peenis'
● soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.

türa : türa : türa 'peenis'
● liivi tirā 'peenis'
vadja türä 'peenis'
soome tyrä 'song'; mrd 'peenis; munandikott'; van 'nõidus, nõia lastud „laeng“, nõianool'
isuri türä 'peenis'
Aunuse karjala türä 'song; (hrl mitm) munandid, mehe või isaslooma suguelundid'
lüüdi ťürä 'song; (mitm) mehe suguelundid'
Läänemeresoome tüvi.