[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
liivi 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

veis : veise : veist 'suur sõraliste seltsi kuuluv loom (Bos), keda kasvatatakse ka koduloomana'
Salatsi liivi vediks, veits 'kariloom'
soome van vedus 'veoloom'
ersa veďŕekš, veďaka 'vasikas; mullikas'
mokša vedraš 'õhv, mullikas'
Läänemeresoome-mordva tuletis vedama tüvest. Vanas kirjakeeles esineb ka variant vedis.

värss1 : värsi : värssi 'noor pull v härg'
alamsaksa verse 'mullikas, õhv'

õhv : õhva : õhva 'noor lehm, mullikas'
?balti
leedu ašva 'mära'
liivi õuv 'õhv'
vadja õhva 'õhv'
soome hieho, mrd hehvo 'õhv'
isuri heevikke 'õhv'
karjala hiehkoine 'õhv'
Balti etümoloogia on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur