[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihu1 : kihu : kihu 'midagi pisipeent; ivake, natuke'; mrd 'jääkirme; kidur, kasvus kängu jäänud'
● ? soome mrd kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
? karjala kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka kihu3.

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
● soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

mull : mulli : mulli 'vedelikus, vedelas aines jms moodustunud väike õhu vm gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines' mulisema
●

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

pull2 : pulli : pulli 'mull'
◊ pull3,pullakas
● liivi bu’ļ 'mull'
vadja pullo, pullu 'mull; käba; ujupõis'
soome mrd pullo 'mull; käba; ujupõis'
isuri pullo 'mull; käba; ujupõis', pullu 'mull; käba'
Aunuse karjala pullo 'käba'
lüüdi pull 'käba'
vepsa pull 'käba'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pula. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, pulbitsema, prullakas.

rakk3 : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa; vesivill v selle arm'; mrd 'herilasepesa; põis, kala ujupõis'
● liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'
vadja rakko 'põis, kala ujupõis; (loomapõiest) torupill; kubel, vill; mull'
soome rakko 'põis; (vesi)vill; mull'
isuri rakko '(looma) põis, kala ujupõis; (vesi)vill'
Aunuse karjala rakko '(vesi)vill'
lüüdi rakk '(vesi)vill'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

vull : vulli : vulli 'mull' vulisema