[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
kooserdama
alamsaksa kōrs 'suund'
liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

mood : moe : moodi 'ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse, tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; tava, harjumus, komme; olek, olemus'
saksa Mode 'mood'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mōd, mōḍ 'mood, viis'. Vt ka moondama.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
-tabane, taoline, taoti
balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

toon : tooni : tooni 'heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); värving, värvivarjund; kõneleja suhtumist, meeleolu vm väljendav häälevarjund; kirjutatu üldine tundelaad; (õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer'
alamsaksa dōn, done 'meloodia; viis, mood'
saksa Ton 'heli, hääl; rääkimisviis, häälevarjund; käitumisviis, maneer; värving, värvivarjund'
Samatüveline tegusõna toonima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa tonen 'toonima'.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
viisakas
alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur