[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
◊ purakas, purask, purikas
← indoeuroopa *b^hr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
● liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre’ 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

purakas : puraka : purakat 'suur, tugev; keegi v miski suur, tugev' pura

tohl : tohlu : tohlu 'miski pehkinud, vana; tupp, tops, kest vm õõnes asi'
● vadja tolho, tolo '(luust sarve)könt'
soome tohlo 'õõnessarvedega mäletsejate sarve sisemuse moodustav luutapp; käpard, tohman'; mrd 'pehkinud, õõnes puu; tupp, kest'
isuri tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
karjala tohlo, tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome mrd tölhö 'sarve sisemuse moodustav luutapp', Aunuse karjala töhľö 'käpard; ohmu; räpane inimene; suur nina; sarve sisemuse moodustav luutapp'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd dole, dolis, doļš 'sarvedeta lehm', tolains 'sarvitu', tole 'nudipea; unimüts', tolis 'sarvitu härg'. Vt ka tohlakas ja tohlama.

tüse : tüseda : tüsedat 'laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; miski kogult suur, mahukas, kopsakas; kaalukas, mõjukas, tuumakas, sisukas'
← vene djúžij 'kogukas, tüse, mürakas'
On ka arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd tysevä 'tugev, kindel; vastupidav; jäik'. Vt ka tüsilik ja tüss.