[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nui : nuia : nuia 'ühest otsast jämedam tampimis- v löömisriist; miski seda meenutav'; mrd 'margapuu; pint'
● liivi nujā 'kepp, kaigas'
soome nuija 'nui; poisinolk'; mrd 'kartulikonks; koot, eriti selle nui'
? mari nöšlaš 'läbi peksma'
? udmurdi nuši̮ 'puunui'
? komi ne̮š 'puunui; vaalikaigas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Mari ja permi keelte vasted on häälikulistel põhjustel kaheldavad. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *knustja-, mille vasted on rootsi knoster 'nui' ja vanaülemsaksa knossen 'lööma'; seegi on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi noi 'nui' ja tõenäoliselt liivi nui 'kepp, kaigas'.

tasku : tasku : taskut 'riietusesemele sisse- v väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm kaasaskandmiseks; miski seda meenutav'
○ task, taska
← rootsi van taska 'tasku; kott; kukkur'
Murdesõna taski on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa taske, tasche 'tasku; kukkur, rahakott; paun, kott'. Eesti keelest võivad olla laenatud liivi task 'naiste kott' ja vadja tasku 'tasku'.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
? ← alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
? ← rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.