[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

põikama : põigata : põikan 'liikumissuunast kõrvale pöörama, kiiresti kõrvale tõmbuma; korraks kuhugi minema v kuskilt läbi astuma v sõitma'
○ kirderanniku poikama
◊ põiki
● vadja poiki, poikumi 'põigiti', põittši 'alates, saadik'
soome poiketa 'kõrvale põigata; läbi astuda; erandit teha'
isuri poikki 'katki'
Aunuse karjala poiketa 'kõrvale tõmbuda, ära minna'
lüüdi poikki 'põiki, üle; risti'
vepsa poikhez 'risti, põiki; vastupidi'
Läänemeresoome tüvi.