[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
● vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *d^how-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
○ kirderanniku tobi
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
← algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
● liivi te’b, tö’b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi dá 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.