[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
◊ käituma
← alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
● liivi kǟ’dõ 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
● vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.