[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aadam : aadama : aadamat '(naljatlevalt) mees'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Nimi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea adam 'inimene, mees'. Vt ka iidamast.

härra : härra : härrat 'meesisik; jõukamasse kihti kuuluv peen mees; isand, käskija'
○ herra, herr, härr
← vanarootsi hærre 'rüütli- ja vaimulike tiitel'
← rootsi herre 'härra, mees; peremees, isand; issand'

jõmm : jõmmi : jõmmi 'tüse jässakas mees; väike poiss, jõnglane'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on peetud sama tüve variandiks mis sõnas jumikas.

jõss : jõssi : jõssi 'väike ja tüse; väike ja tüse poiss või mees'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt juss1 ja jäss.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
? ← alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
← soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

lensman : lensmani : lensmanit 'nimismees'
← eestirootsi læṉsman, leṉsman 'külavanem, külakubjas'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi län 'administratiivüksus' + man 'mees; inimene'. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on sama järelosise vasted, kotermann, oldermann, opman, pootsman.

limpama : limbata : limpan 'lonkama'
? ← alggermaani *limpan-
keskülemsaksa limpfen 'lonkama'
inglise limp 'lonkama'
? ← alggermaani *slimbaz
vanaülemsaksa slimb 'viltune, längus'
? ← alggermaani *slimpan-
vanaislandi sleppa 'libisema; ära lipsama; äparduma'
vanarootsi slippa, sleppa 'libisema; kaduma'
● soome mrd limppa liitsõnas limppajalka 'x-jalgne, lonkav', limpata 'longata'
isuri klimbada 'longata'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lompama, lämpama, murretes ka lumpama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi limpoḷ 'mees, kes lonkab' ja võib-olla ka läti mrd limbāt 'jooksma; lonkama'.

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats ‹ Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

mees : mehe : meest 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
? ← alggermaani *mēǥaz
gooti mēgs 'väimees'
vanaislandi mágr 'meessoost hõimlane (mehe-, naisevend, õemees, väimees, äi)'
vanainglise mǣʒ '(mees)sugulane'
● liivi mīez 'meessoost inimene'
vadja mees 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
soome mies 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
isuri mees 'meessoost inimene; abikaasa'
Aunuse karjala mies 'meessoost inimene; vennas'
lüüdi miež 'meessoost inimene; abikaasa'
vepsa meź 'inimene; meessoost inimene'
Germaani laenu on peetud küsitavaks häälikulistel põhjustel. Varem arvatud vasted ugri keeltes, nt mansi māńśi 'mansi', ungari magyar 'ungari; ungarlane', on tõenäoliselt teist päritolu.

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.

nolk : nolgi : nolki 'poisike, liiga noor mees; noor loom; täiskasvamata alamõõduline kala'
◊ nolgus
● soome nolkki 'poisike, liiga noor mees'; van srmt 'peenis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåḷk 'poisinolk, jultunud mees v poiss', nålk 'meduus, millimallikas'.

oldermann : oldermanni : oldermanni 'gildi v tsunfti vanem'
← alamsaksa olderman 'eelkõige kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem ka kirikutes, hospitalides'
Laenuallikas on liitsõna: alamsaksa older 'vanem' + man 'inimene; mees'. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on selle järelosise vasted, kotermann, lensman, opman, pootsman.

onku : onku : onkut lastek 'onu, mees, külaonu' onkel

opman : opmani : opmanit 'mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja (rahvakeeles)'
← baltisaksa Hopmann 'opman'
Laenuallikas on liitsõna, vrd saksa Haupt 'pea' või Hof 'õu, hoov' + Mann 'mees; inimene'. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on selle järelosise vasted, kotermann, lensman, oldermann, pootsman.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

papa : papa : papat 'isa; vanem mees'
← saksa kõnek Papa 'papa'
Samatüveline papi võib samuti olla laenatud, ← saksa Pape 'papa'.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

poeg : poja : poega 'otsene meessoost järglane; looma otsene järglane; pistik, tütartaim vms'
○ lõunaeesti poig, kirderanniku poig
◊ poiss
● liivi pūoga (osastav pȯigõ) 'poeg, looma poeg'
vadja poika 'poeg; poiss, noormees; looma, linnu poeg'
soome poika 'poiss; poeg; looma, linnu poeg'
isuri poiga 'poiss; poeg; looma poeg'
Aunuse karjala poigu 'poeg; looma poeg'
lüüdi poig(e͔) 'poeg; looma poeg'
vepsa poig 'poeg; looma, linnu poeg'
? ersa bujo, pijo 'lapselaps'
udmurdi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
komi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
handi păχ 'poeg'
mansi piγ 'poeg; poiss'
ungari fi '(hrv) poiss; looma poeg', fiú 'poiss; poeg'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keelte sõnades võib olla vana liide, vormid poja, pojuke(ne) võivad olla tekkinud nõrgaastmelise tüve poja- üldistumisest või neis on vana liiteta tüvi. Sõnas poiss on vana liitelaadne element. Läänemeresoome keeltest (ilmselt soome keelest) on sõna laenatud skandinaavia keeltesse, rootsi pojke 'poiss', norra poik, poike 'poiss'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Poiso 'väike poiss' (← poisu) ja soome mrd poissi '(väike) poiss' ning võib-olla ka isuri poissi 'poiss', vadja poissi 'poiss, noormees'.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
● liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

pootsman : pootsmani : pootsmanit 'tekimeeskonna vahetu ülem, kes juhib tekiseadmete ja laeva korrashoidu'
← alamsaksa bō(t)sman 'madrus'
← saksa Bootsmann 'pootsman'
← rootsi båtsman 'pootsman'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + man 'inimene; mees'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on samade tüvede vasteid, pootshaak, kotermann, lensman, oldermann, opman.

rootsi 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← vanarootsi rōþs- liitsõnades rōþsland 'Uplandi rannik, Roslageni maakond', rōþskarl 'selle ranniku elanik'
● liivi rūoţšli 'rootslane', rūoţš-mō 'Rootsi'
vadja roottsi, roottsilain 'rootslane', rootsii 'rootsi'
soome ruotsalainen 'rootslane; rootsi', Ruotsi 'Rootsi'
isuri rootsi 'luterlik, luteri (nt kirik)', rootsa, rootsalain 'rootslane'
Aunuse karjala ruočči 'luterlane; rootslane; soomlane', Ruočči '(luterlik) Soome'
lüüdi ruoťš́ 'soomlane (mees); luterlane (mees); Soome; Rootsi'
vepsa roťśide koumad (kohanimi)

sulane : sulase : sulast 'palga eest töötav meessoost maatööline; teener, abiline; kuulekas käsilane'
● liivi su’lli 'teener'
vadja sulhanõ, sulhojainõ 'peigmees'
soome sulhanen 'peigmees'
isuri sulhain 'noor abielus mees'
Aunuse karjala sulhaine 'peigmees'
lüüdi sulhaine̮ 'peigmees'
Võib olla tuletis sula tüvest. On arvatud, et eesti ja liivi vaste tähenduses võib kajastuda mõrsja väärtuse tasumine (peig)mehe tööga äia kodus. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sulainis 'teenija, teener'.

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
● liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

tsura : tsura : tsura mrd 'poiss'
○ tsora, sura
? ← läti čura 'saamatu, kohmakas inimene; kõhetu, kuivetu naine; nutune inimene'; čuris 'sulane, teener'
On ka oletatud, et tüve vasted on ersa ćora 'poiss; noormees; mees; poeg' ja mokša ćora 'poiss; poeg', sel juhul võib olla läänemeresoome-mordva tüvi.

tudisema : tudiseda : tudisen 'värisema, vabisema; kergelt rappuma'
● ? vadja tutisõlla 'pigistada, vajutada'
soome tutista 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Aunuse karjala tudišta 'väriseda, vabiseda, vappuda; kiiresti ja ebaselgelt rääkida'
lüüdi dudišta 'väriseda, vabiseda'
vepsa dudaita 'plagiseda (hammaste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pudisema2 ja tödinal. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dude 'vana jõuetu mees' (← tudi).

varss : varsa : varssa 'noor hobune'
← algindoiraani *varsa-
osseedi wyrs 'täkk'
vanaindia vŕ̥ṣan- 'mees; isasloom; mehine'
● liivi vārza 'varss'
vadja varsa 'varss; täkk'
soome varsa 'varss'
isuri varsa 'varss'
Aunuse karjala varzu 'varss'
lüüdi varz 'varss'
vepsa varz 'varss'
? ersa vašo 'varss'
? mokša vaša 'varss'

vend : venna : venda 'poiss v mees oma vanemate teiste laste suhtes'
On arvatud, et reeglipäratu variant tüvest veli. Soome vananenud tervitussõna venno võib olla laen eesti keelest.

virulane : virulase : virulast 'Kirde-Eesti maakonna elanik'
← balti
leedu vyras (mitm omastav vyrų) 'mees'
← alggermaani *wiraz
vanaislandi ver- sõnas verǫld 'maailm'
● vadja virolain 'eestlane'
soome virolainen 'eestlane'
isuri virolain 'eestlane'
karjala Viro väljendis ku Viron hukka 'nagu Eesti [?] hunt'
On ka oletatud, et nimetatud balti allikast võib olla laenatud võõras.