[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kukrik : kukriku : kukrikku 'väikeste veekogude pinnal tiirutav pisike läikiv mardikas (Gyrinus)'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas kuklane.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
latikas
vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

mardikas : mardika : mardikat 'putukas (Coleoptera)'
Võib olla sama tüvi mis sõnas marrask.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
mardus
algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

põrnikas : põrnika : põrnikat 'jässakas lehvikjate tundlatega (kahjurist) mardikas'
On arvatud, et võib olla tüve põrm variant, kui sõna on esialgu tähistanud maapinnal roomavat mardikat. Häälikuliselt ja rahvaetümoloogia kaudu on võinud mõjutada ka põrn.

sikk : siku : sikku 'sokk, kitsede isasloom; saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas'
alamsaksa sicke, tzicke 'kits'

sitikas : sitika : sitikat 'mardikas, kelle valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda; (laiemalt:) roojatoiduline põrnikas' sitt

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *dhow-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

tõuk : tõugu : tõuku 'putuka ussitaoline vastne'
kirderanniku touk
vadja tõukka, tõukõs 'tõuk, uss; puukoi'
soome toukka 'vastne, tõuk'
isuri toukka 'vastne, tõuk; veisenahakiini vastne'
Aunuse karjala toukku 'vastne, tõuk; parmuauk (nahal)'
lüüdi touk 'vastne, tõuk; mardikas, veisenahakiini vastne'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi töuk 'veisenahakiini vastne'.

vagel : vagla : vakla 'putuka vastne, ussike, tõuk'
balti
leedu vabalas 'mardikas'
läti mrd vagulis 'sitikas'
Tüvi on balti laen eeldusel, et balti keeltes on g tüves algsem häälik kui b, mis esineb valdavalt tänapäeva leedu ja läti vastetes. Sellele viitab Iisaku murdevariant vaul 'veisenahakiini tõuk'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur