[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

malts-2 liitsõnas maltspuit 'tüve puidu heledam väline osa'
soome mrd maltsa 'laiade aastarõngastega, ehituseks sobimatu puu'
karjala maľttša 'kiltkivi'
vepsa mouc- liitsõnas mouckivi 'mügi, purdne kivim'
Võib olla sama tüvi mis malts1, ühendavaks omaduseks on pehmus, rabedus. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pind2 : pinnu : pindu 'puidust irdunud terav killuke; lauaserv, palgi pindmisest osast saadud saematerjal'; mrd 'lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (nt punumiseks)'
Võib olla tuletis tüvest pind1. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa spint 'maltspuit'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur