[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
← alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
● liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

mekkima : mekkida : mekin kõnek 'maitsma'
← alamsaksa smecken 'maitsma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, mage, magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud vadja mekkiä 'mekkida, maitsta, proovida', isuri mekkiä 'maitsta, proovida'.

õppima : õppida : õpin 'harjutades ja korrates teadmisi või oskusi omandama'
○ lõunaeesti opma, kirderanniku oppima
● liivi oppõ 'õppida'
vadja õppõa 'õppida'
soome oppia 'õppida; ära harjuda'; van kirjak 'vaatamas käia'
isuri oppissa 'õppida; ära harjuda'; oppia 'proovida, katsuda'
Aunuse karjala oppie 'proovida; katsetada; maitsta; kätega kobada'; opastuo 'õppida'
lüüdi oppida 'proovida; katsetada; maitsta; loitsida'; opastuda 'õppida'
vepsa opeta 'õpetada'
handi wɔpi- 'salaja jälgima'
mansi wōpl- 'hästi nägema; jälgima'
Soome-ugri tüvi.