[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
◊ maias
← alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’gḑi, ma’gdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magu1 : mao : magu van 'maik, maitse'
◊ magus
← alggermaani *smaka-z, *smakka-z
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’g 'maitse'
vadja maku 'maitse; maitselisand (koor, või, õli, pekk vm)'
soome maku 'maitse'
isuri magu 'maitse; maitseaine'
Aunuse karjala magu 'maitse; maitseaine'
lüüdi magu 'maitse'
vepsa magu 'maitse; maitselisand (või, koor jms)'
Võib olla ka läänemeresoome tuletis samast tüvest mis sõnas mage, see sõna on laenatud samatüvelisest germaani allikast. Sama germaani tüvi on laenatud ka sõnas maits(e)ma. Hiljem on laenatud germaani tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

maik : maigu : maiku 'maitse'
Võib olla sama tüve variant mis sõnades mage, magu1, maits(e)ma. Vrd ka soome van srmt maikata, maikoa 'natuke maitsta, rüübata, limpsida'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
← alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
● liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

mekkima : mekkida : mekin kõnek 'maitsma'
← alamsaksa smecken 'maitsma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, mage, magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud vadja mekkiä 'mekkida, maitsta, proovida', isuri mekkiä 'maitsta, proovida'.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.