[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ige : igeme : iget 'hambakaela kattev limaskest'
● liivi i’gmõd (mitm) 'igemed'
vadja itšee 'ige; (mitm) lõpused'
soome ien 'ige'
isuri ien 'ige'
Aunuse karjala igen 'ige'
lüüdi igeń 'ige'
vepsa igin 'ige'
? udmurdi an 'lõug', piń an 'ige'
? komi an sõnaühendis piń an 'ige'
ungari íny 'ige; suulagi; maitse'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on läänemeresoome tüve peetud indoeuroopa laenuks tüvest, mille vaste on nt vanaülemsaksa giumo 'ige'.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kupatama : kupatada : kupatan 'toiduaineid soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama' kuppama

kuppama : kupata : kuppan 'veidi aega rohkes vees keema (soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks toiduainete kohta)'
◊ kupatama
Võib olla sama tüvi mis kupp1, mis murretes esineb ka a-tüvelisena, kupp : kupa, väljendis kupal olema 'keema hakkama' ja liitsõnas kupapiim 'ahjus keedetud piim'.

leesk- liitsõnas leeskputk 'meil hrl aedades kasvatatav maitse- ja ravimtaim (Levisticum)'
○ leestük
? ← saksa Liebstock, Liebstöckel 'leeskputk'
Tõenäoliselt moonutis saksakeelsest taimenimetusest.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
◊ maias
← alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’gḑi, ma’gdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magu1 : mao : magu van 'maik, maitse'
◊ magus
← alggermaani *smaka-z, *smakka-z
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’g 'maitse'
vadja maku 'maitse; maitselisand (koor, või, õli, pekk vm)'
soome maku 'maitse'
isuri magu 'maitse; maitseaine'
Aunuse karjala magu 'maitse; maitseaine'
lüüdi magu 'maitse'
vepsa magu 'maitse; maitselisand (või, koor jms)'
Võib olla ka läänemeresoome tuletis samast tüvest mis sõnas mage, see sõna on laenatud samatüvelisest germaani allikast. Sama germaani tüvi on laenatud ka sõnas maits(e)ma. Hiljem on laenatud germaani tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

maik : maigu : maiku 'maitse'
Võib olla sama tüve variant mis sõnades mage, magu1, maits(e)ma. Vrd ka soome van srmt maikata, maikoa 'natuke maitsta, rüübata, limpsida'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.

ving1 : vingu : vingu 'mittetäielikul põlemisel tekkiv mürgine gaas'
● liivi ving 'ving'
vadja vinka 'ving'
soome vinka 'ving'
isuri vinga 'ving'
karjala vinkerä 'kibe (hais või maitse)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving2. On peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on läti dvinga 'ving'.

vänge : vänge : vänget 'haistmis- v maitsmismeeli ärritav, terav, kange'
● liivi väng 'vastik; vastik maitse'
vadja väntšelä 'vastik, tülgas; lääge; vänge'
? soome vängätä 'vägisi keerata; kangutada; vastu ajada, vastu väita'
? isuri vängissellä 'vastu ajada'
? Aunuse karjala vängüö 'hädaldada, vinguda'
Läänemeresoome tüvi.

vürts : vürtsi : vürtsi 'peamiselt kuivatatud taimeosad, mida kasutatakse maitseainena'; kõnek 'nelkpipar'
← saksa Würze 'vürts, maitseaine; eriline (vürtsine) maitse'