[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
● liivi mō’dõ 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi má (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

sobima : sobida : sobin 'kõlbama, kohane olema; kooskõlas olema, klappima; sujuma, laabuma' sõba
● vadja sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'

soveldama : soveldada : soveldan 'passitama, sobitama; täpseks, sobivaks lihvima'
← soome soveltaa 'rakendada, kohandada, kohaldada; sobitada; praktikasse viia, sisse seada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tegusõnast sopia 'mahtuda; sobida, passida, kõlvata', mis on omakorda tuletis sõba tüvest.

sõba : sõba : sõba 'õlgadel v puusade ümber kantav suurrätitaoline naiste riietusese; tekk, voodikate'
○ lõunaeesti tsõba
◊ sobima,sõuke
● vadja sõpa 'rõivas, rõivad; pesu; kangas', sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada', van srmt, rhvl sopa 'riided, rõivad; rüü'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala soba 'riided; pesu', sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi soba 'riie, rõivas; meestesärk', sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'
vepsa soba 'riided; pesu; (mitm) menstruatsioon'
mansi sup 'särk'
Soome-ugri tüvi. sobima tähendus on esialgu olnud konkreetsem, riietega seotud, hiljem muutunud üldisemaks. Tuletises sõuke on b kadunud. Vt ka soveldama.

sündima : sündida : sünnin 'emaihust ilmale tulema; tekkima; arenema'
○ kirderanniku sündümä
◊ sünnis
? ← algiraani *dzen(h₁)-
sogdi zn- 'sünnitama'
vanaindia jánati 'sünnitama'
● liivi sindõ, sündõ 'sündida'
vadja süntüä 'sündida'
soome syntyä 'sündida'
isuri süntüä 'sündida'
Aunuse karjala sündüö 'sündida; mahtuda; sobida'
lüüdi sündüdä 'mahtuda'
vepsa sündüdä 'sündida'
komi sodni̮ 'lisanduma, kasvama'
? ungari ellik 'poegima'