[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiib : hiiva : hiiba 'peen sete'
? ← balti
leedu šyvas 'hallikas', mrd šyvas 'kali'; syvas (hrl mitm syvai) 'mahl'
preisi sywan 'hall'
● vadja iiva 'pärm; (leiva)juuretis'
soome hiiva 'pärm; pärmseen'
isuri hiiva 'pärm'
karjala hiiva 'pärm'
Vanemast murdekeelest registreeritud tüvi on keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele võetud. Isuri ja karjala sõnad on arvatavasti laenud soome keelest.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

mahl : mahla : mahla 'taimsetes v loomsetes kudedes leiduv vedelik; puuviljadest, marjadest jms väljapressitud v -aurutatud vedel toiduaine'
● vadja mahla '(puu)mahl'
soome mahla 'puu-, kasemahl'
isuri mahla 'puu-, kasemahl'
Aunuse karjala mahlu 'kasemahl'
? saami málli 'supp; kört'
Läänemeresoome v läänemeresoome-saami tüvi.

mehu : mehu : mehu 'viljalihaga mahl'
← soome mehu 'mahl'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel.

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
? ← balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
? ← alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
● vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sahvt : sahvti : sahvti van 'mahl'
○ saht, sahk
← saksa Saft 'mahl'

sapp : sapi : sappi 'maksas tekkiv seedenõre; kollakas laik Päikese kõrval v rõngas Kuu ümber'
● liivi zäp 'sapp; päikese- v kuusapp'
vadja sappi 'sapp; päikese- v kuusapp'
soome sappi 'sapp; päikese- v kuusapp'
isuri sappi 'sapp; päikesesapp'
Aunuse karjala sappi 'sapp'
lüüdi sapp 'sapp'
vepsa sapp 'sapp'
saami sáhppi 'sapp; (marja)mahl'
ersa sepe 'sapp; kibedus'
mokša śäpä 'sapp; kibedus'
? mari šekš 'sapp'
udmurdi sep 'sapp'
komi se̮p 'sapp'
mansi tāp 'karu sapp'
ungari epe 'sapp'
Soome-ugri tüvi.

sima : sima : sima 'pärmiga kääritatud sidrunikali'; mrd 'magus taimemahl; leemendav vedelik, lima'
? ← alggermaani *sim-
taani mrd sime 'nõrguma, tilkuma'
? ← balti
leedu syvas (hrl mitm syvai) 'mahl, puumahl; mesi'
● vadja rhvl sima 'mesi'
soome sima 'pärmiga kääritatud magus sidrunikali'; rhvl 'mesi'
karjala rhvl sima 'mesi'
On peetud võimalikuks ka laenamist kaupmeeste vahendusel turgi keeltest, vrd tšuvaši sim 'magus jook, nektar, meejook'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud.