[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
● liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
← saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

läila : läila : läilat 'ebameeldivalt maotu v magus; imal'
● liivi lǟlam 'raske; rase, tiine'
vadja läülä 'hirmunud, hirmul [?]'
soome mrd läyli, läylä 'raske, karm, ebamugav'
Aunuse karjala ľäüľen, ľäüľem 'haiglane olek, raskustunne; iiveldustunne'
lüüdi ľäuľeń 'väsitav, raske, piinarikas olek'
vepsa ľöumei 'raske'
lõunasaami löövles 'raske'
mari nele 'raske; raskus'
? idahandi ᴧiᴧ 'külm', ᴧüᴧ 'kevadkülm'
Läänemeresoome-mari tüvi.

lääge : lääge : lääget 'ebameeldivalt magus, imal, läila'
● vadja lääkää 'lääge, imal; vastik, iiveldama ajav'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
◊ maias
← alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’gḑi, ma’gdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magu1 : mao : magu van 'maik, maitse'
◊ magus
← alggermaani *smaka-z, *smakka-z
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’g 'maitse'
vadja maku 'maitse; maitselisand (koor, või, õli, pekk vm)'
soome maku 'maitse'
isuri magu 'maitse; maitseaine'
Aunuse karjala magu 'maitse; maitseaine'
lüüdi magu 'maitse'
vepsa magu 'maitse; maitselisand (või, koor jms)'
Võib olla ka läänemeresoome tuletis samast tüvest mis sõnas mage, see sõna on laenatud samatüvelisest germaani allikast. Sama germaani tüvi on laenatud ka sõnas maits(e)ma. Hiljem on laenatud germaani tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

magus : magusa : magusat 'suhkru, siirupi, mee jms aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav; maitsev, isuäratav' magu1

maias : maia : maiast 'midagi väga himustav' mage
● liivi maigāz 'himukas, maias'
vadja maďďas 'maias; maiasmokk'
soome mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri magjas 'valiv; ablas, himukas'

mesi : mee : mett 'magus siirupjas, seismisel kristalliseeruv vedelik, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist v taimeeritistest'
← indoeuroopa *med^hu-
sanskriti mádhu 'nektar; magus jook'
leedu medus 'mesi; mõdu, nektar'
vene mёd 'mesi; mõdu'
● liivi me’iž, me’ž 'mesi'
vadja mesi 'mesi'
soome mesi 'nektar, mesi'
isuri mesi 'nektar, mesi'
Aunuse karjala mesi 'mesi; meejook'
lüüdi meži 'nektar, mesi; mõdu'
vepsa meźi 'mesi'
ersa meď 'mesi'
mokša meď 'mesi'
? mari müj 'mesi'
udmurdi mu 'mesi'
komi ma 'mesi'
ungari méz 'mesi'
Võib olla ka veidi hilisem, indoiraani laen.

neste : neste : nestet '(kaste)märg; vedelik; õite meenäärmete toodetav magus vedelik, nektar'
← soome neste 'vedelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis läänemeresoome tüvest, mis esineb murdesõnas nestütämmä 'niisutama' ning mille vasted on ka isuri nestää 'lekkida, läbi tilkuda' ja Aunuse karjala ńestüö 'niiskuda, märguda'. Tuletis neste on registreeritud eesti vanemast murdekeelestki, kuid tähenduses 'niiske'.

sima : sima : sima 'pärmiga kääritatud sidrunikali'; mrd 'magus taimemahl; leemendav vedelik, lima'
? ← alggermaani *sim-
taani mrd sime 'nõrguma, tilkuma'
? ← balti
leedu syvas (hrl mitm syvai) 'mahl, puumahl; mesi'
● vadja rhvl sima 'mesi'
soome sima 'pärmiga kääritatud magus sidrunikali'; rhvl 'mesi'
karjala rhvl sima 'mesi'
On peetud võimalikuks ka laenamist kaupmeeste vahendusel turgi keeltest, vrd tšuvaši sim 'magus jook, nektar, meejook'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud.

supp : supi : suppi 'leem, millele lisatud toiduained jäävad harilikult leemesse'
← saksa Suppe 'supp'
Eesti keelest on laenatud vadja suppi 'supp; kartulisupp' ja soome mrd suppi 'leem, supp, magus supp'.